Eesti filmi teekaart 2035
Eesti filmi teekaart on Eesti Kinoliidu ja Eesti Filmi Instituudi eestvedamisel valminud valdkonna kokkulepe rahvuskultuuriliselt olulise ja rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti filmi arendamiseks.
Eesti Filmi arengumudel
Eesti Film aastal 2035
Eesti film on rahvuskultuuriliselt oluline ja rahvusvaheliselt tunnustatud, jutustades omanäolisi lugusid, mis peegeldavad meie identiteeti ja kõnetavad vaatajaid üle maailma. Eesti filmitööstus on tehnoloogiliselt kõrgetasemeline, majanduslikult edukas ja rahvusvaheliselt atraktiivne.
Milleks eesti filmile teekaart?
2019. a koostatud filmivaldkonna visioonist on palju aega möödunud ja maailm on selle aja jooksul oluliselt muutunud. Eesti filmi teekaart on valdkonnaülene kokkulepe, mis määratleb peamised arenguvajadused ja eesmärgid. See dokument aitab riigil otsuseid langetada ja korraldada koostööd filmivaldkonna sees.
Teekaart seab esikohale autori ning rahvuskultuuriliselt olulised ja eriomaseid lugusid jutustavad filmid, mis suudavad konkureerida rahvusvahelisel areenil ning jõuda laiema publikuni. Teadlikkus filmi ühiskondlikust mõjust peab kasvama. Filmivaldkond on Eesti kultuuri seisukohalt võtmetähtsusega, säilitades ja arendades rahvuslikku identiteeti ning jutustades lugusid, mis peegeldavad Eesti ajalugu, keelt ja väärtusi ning aitavad kujundada ja tugevdada meie kultuurilist eneseteadvust. Film on ühiskonna peegel ja demokraatlik aruteluplatvorm, vahend kriitilise mõtlemise arendamiseks, aidates inimestel paremini mõista ja analüüsida meediaruumi.
Eesti filmi edukuse võti peitub valdkonna terviklikus arengus, mis hõlmab filmide järjepidevat ja mitmekesist rahastamist, filmitegijate oskuste arendamist, audiovisuaalse kirjaoskuse tõstmist, rahvusvahelise koostöö toetamist, filmide laiema kättesaadavuse ja leviku tagamist ning innovatsiooni ja uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamist.
Eesti filmi teekaardi koostamisel osalesid Katrin Kissa, Laura Raud, Liina Triškina-Vanhatalo, Elen Lotman, Tiiu-Ann Pello, Marianna Kaat, German Golub, Viola Salu, Edith Sepp, Marika Streimann ja Ragnar Siil.