Tegevuskava 2026-2029

Alljärgnevalt on toodud olulisemad tegevussuunad koos elluviijate, tähtaegade ja soovitud tulemuste kirjeldustega. Tegevuskava täitmist jälgitakse jooksvalt. Kord aastas koostatakse raport eesmärkide ja tegevuste elluviimise kohta, mis avaldatakse käesoleval veebilehel.

Eesmärk 1: Soodsad tingimused kestlikuks filmitootmiseks

  • Eesmärk: Filmivaldkonna riigieelarveline toetamine kasvab tempos, mis ei kata ainult inflatsiooni ja kulude tõusu, vaid loob filmitegijatele täiendavad võimalused kõrgetasemelise filmikunsti loomiseks. Riiklik rahastus koos täiendavate maksumeetmetega võimaldab igal aastal luua 15-20 eri žanritest ja liikidest täispikka filmi, lisaks lühifilme, dokumentaalfilme, teleseriaale jm.

    Elluviija(d): Kultuuriministeerium, Eesti Filmi Instituut

    Soovitud tulemus(ed): 2025. a on EFI poolt Eesti filmide tootmiseks eraldatav eelarve 7 mln eurot, aastaks 2029 toetab riik filmide tootmist vähemalt 10 mln euroga. Seejärel kasvavad tootmiseks eraldatud vahendid vähemalt 10% aastas.

    2025. a on EFI-l täiendavateks tegevusteks ligikaudu 0,6 mln eurot. 2029. aastaks lähtub riik filmivaldkonna rahastamisel põhimõttest, mille kohaselt suunatakse talentide arendamiseks, rahvusvaheliste suhete arendamiseks, filmide levitamiseks ja filmitegijate täienduskoolituste läbiviimiseks täiendavalt vähemalt 20% tootmiseelarvest. 10 mln tootmiseelarve puhul tähendab see vähemalt 2 mln eurot, kokku on eesmärk 2029. aastaks 12 mln eurot.

    Eesti filmide turuosa kõikidest kinokülastustest on vähemalt 20%, koos Euroopa filmidega on turuosa kokku vähemalt 35%.

  • Eesmärk: Eestis on Euroopa riikide eeskujul maksustatud voogedastusplatvormide käive ja kinopiletid. Maksudest laekunud vahendid suunatakse tagasi filmisektori arengusse.

    Elluviija(d): Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Eesti Filmi Instituut

    Soovitud tulemus(ed): Valitsusliidu aluslepingu 2025 kohaselt töötab Vabariigi Valitsus kodumaise filmitööstuse kasvuks välja lahenduse rahvusvaheliste voogedastusplatvormide maksustamiseks. Tähtaeg III kvartal 2025. Võimalik rakendumine 2026. 

    Aastaks 2029 on rakendunud nii voogedastusplatvormide ja kinopiletite maksustamine, millest laekuvad tulud suunatakse EFI kaudu tagasi filmide tootmisse ja sektori arendusse.

  • Eesmärk: Loodud on nii Eesti siseselt kui ka Euroopa tasandil eraraha kaasamist soodustavad tingimused, mis motiveerivad erainvestoreid filmitootmisesse panustama.

    Elluviija(d): Kultuuriministeerium, Eesti Filmi Instituut, Eesti Filmitööstuse Klaster

    Soovitud tulemus(ed): Valitsusliidu aluslepingu 2025 kohaselt luuakse eraraha kaasamiseks kultuuri- ja spordivaldkonda eraraha kaasamise fond, muutes hasartmängumaksu seadust ja suunates 20% laekuvast lisatulust loodavasse fondi. Tähtaeg III kvartal 2025. 

    Aastaks 2029 on loodud toetavad mehhanismid, mis muudavad erakapitali kaasamise filmivaldkonda atraktiivseks. Sealhulgas on Film Estonia toetusprogrammi laiendatud ka omakapitalile, toetades seeläbi kohalikke investeeringuid filmitootmisse.

  • Eesmärk: Riik toetab filmiettevõtete eksporti ja innovatsioonivõimekust senisest suuremas mahus. Olemasolevad riiklikud ettevõtluse toetusprogrammid on paindlikud ja arvestavad filmivaldkonna eripäradega.

    Elluviija(d): Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Filmi Instituut

    Soovitud tulemus(ed): 2029. a toetatakse filmiettevõtteid Kultuuriministeeriumi ja/või Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu kas eraldi loomemajandusele mõeldud meetmete kaudu või üldiste ettevõtlusemeetmete osana. Meetmete loomisel on arvestatud filmiettevõtete eripärade ja vajadustega, toetades innovatsiooni ja tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõttu, samuti eksporti, teenuste arendamist ja teadmiste ning oskuste arendamist. 

    Perioodil 2021-2025 toetati EISi loomemajanduse meetmete kaudu filmisektorit vähemalt 0,79 mln euroga (ei ole arvestatud Õiglase ülemineku fondi vahendeid). Järgmisel EL eelarveperioodil investeerib riik filmiettevõtluse arendamiseks vähemalt 1,5 mln eurot.

  • Eesmärk: Riigi ja erasektori koostöös on lõpule viidud Tallinna filmilinnaku arendamine, mis on tunnustatud kui riiklikult oluline kultuuriobjekt. See vähendab filmitootmise hooajalisust, võimaldab pakkuda uut kvaliteeti ja tõstab Eesti atraktiivsust filmitootmise sihtkohana.

    Elluviija(d): Tallinnfilm, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn

    Soovitud tulemus(ed): Tallinna filmipaviljoni arendamist koordineerib Tallinnfilm OÜ. Filmipaviljoni rajamine algab 2026. aastal ning filmipaviljoni esimene etapp on avatud hiljemalt 2028. aastal. 2029. aastaks teenindab filmipaviljon täies mahus nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi produktsioone.

  • Eesmärk: Tartu Filmifond, Viru Filmifond, Saarte Filmifond ja Pärnumaa filmifond toetavad filmitootmist oma piirkondades. Peagi valmiv filmistuudiote kompleks Jõhvis suurendab samuti selle piirkonna atraktiivsust filmitootmise sihtkohana. Eestis on loodud täiendavaid regionaalseid filmifonde.

    Elluviija(d): Kohalikud omavalitsused, omavalitsusliidud, maakondlikud arendusorganisatsioonid

    Soovitud tulemus(ed): Aastaks 2029 töötab igas filmifondiga piirkonnas aktiivne filmifondi toetusprogramm, mille aastane maht on vähemalt 200 000 eurot. Aastas viiakse igas piirkonnas ellu vähemalt 3 filmiprojekti kohaliku filmifondi toetusega. 

    Välis- ja kohalike produktsioonide arv piirkondades kasvab 2029. aastaks vähemalt 30% võrreldes 2025. aastaga. Igas piirkonnas toimub vähemalt üks filmi- või meediatööstuse arendusele suunatud sündmus (seminar, festival, koolitusprogramm) aastas, et tugevdada kohalikke võrgustikke ja teadlikkust.

    Lisaks olemasolevatele filmifondidele on käivitatud uusi regionaalseid filmifonde. Sarnaselt Riiale ja Vilniusele on ka Tallinnas käivitatud filmifond.

  • Eesmärk: Filmivaldkonna eripäradega arvestatakse erinevates poliitikavaldkondades ja riiklikes strateegiates. Seadusandlik raamistik on loonud eeldused sektori arenguks.

    Elluviija(d): Kultuuriministeerium

    Soovitud tulemus(ed): Kultuuriministeerium on koostöös valdkonna esindusorganisatsioonidega analüüsinud käesolevas teekaardis toodud sihtide ja tegevuste elluviimiseks vajalikke regulatsioonide ja seaduste muudatusi ning teinud ettepanekud kas olemasolevate seaduste muutmiseks või uue tervikliku filmiseaduse koostamiseks. 2029. aastaks on riik kujundanud seisukoha filmivaldkonna õigusliku reguleerimise küsimuses.

  • Eesmärk: Riigil on põhjalik ja ajakohane ülevaade filmivaldkonna sotsiaal-majanduslikest mõjudest ühiskonnale. Filmivaldkonda puudutavaid otsuseid tehakse tuginedes kvaliteetsetele andmetele ja uuringutele.

    Elluviija(d): Kultuuriministeerium, Eesti Filmi Instituut, Statistikaamet

    Soovitud tulemus(ed): 2029. aastaks on läbi viidud filmivaldkonna mõjude põhjalik uuring, mille eesmärk on hinnata valdkonda investeerimise pikaajaliste positiivsete mõjude ulatust. Lisaks valdkonnaspetsiifilisele uuringule jätkatakse regulaarselt loomemajanduse kaardistuste koostamist, mis sisaldavad ka filmisektori ülevaadet. Oluline on silmas pidada, et filmivaldkonna mõjud ei piirdu majanduslike mõjudega, vaid sisaldavad ka hariduslikke ja riigikaitselisi mõjusid.

Eesmärk 2: Professionaalsed autorid ja filmitegijad

  • Eesmärk: Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis on võimalik omandada kõrgtasemel filmiharidust bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes nii eesti kui ka inglise keeles. 

    Elluviija(d): Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Filmi Instituut

    Soovitud tulemus(ed): 2029. aastaks on BFMis lisaks olemasolevatele erialadele võimalik omandada magistrikraadi eestikeelsel õppekaval. 

    2029. aastaks pakutakse noortele, äsja lõpetanud filmitegijatele võimalust osaleda ühe mängufilmi projektiga inkubatsiooni- ja mentorlusprogrammis, mis hõlmab mentorlust ja rahastust projekti elluviimiseks.

  • Eesmärk: Filmitegijatele, sealhulgas režissööridele ja stsenaristidele on loodud mitmekülgsed enesetäiendamise võimalused nii Eestis kui ka välisriikides. Kohalike tegijateni tuuakse maailmatasemel teadmised ja kogemused ning toetatakse Eesti filmiprofessionaalide osalemist rahvusvahelistes programmides ja filmisündmustel.

    Elluviija(d): Eesti Filmi Instituut, Eesti Kinoliit, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut, Pimedate Ööde Filmifestival

    Soovitud tulemus(ed): Eesti filmitegijatel on laialdased võimalused saada osa tipptasemel koolitustest nii Eestis kui ka rahvusvaheliste koolitusprogrammide raames. 

    EFI (kaas)korraldab ja toetab osalemist erinevates programmides (sh Ekran+, First Cut Lab, Less is More Baltic, A Post Lab, Locarno MatchMe!, Producer’s Link, European Writers Club, Ice and Fire Docs, EAVE Producers, Midpoint Series, Torino Film Lab, ACE Animation Special, Ex Oriente, Baltic Women in Film jt.

    Kinoliit viib ellu koolitusprogrammi Kinoliidu Akadeemia egiidi all, tuues kohalike filmitegijateni mitmekülgseid koolitusi aktuaalsetel teemadel. Kinoliit koondab oma kodulehele info kõikide koolitusvõimaluste kohta, vähendamaks info dubleerimist ja võimaldamaks suuremal hulgal professionaalidel leida asjakohaseid enesetäiendamise võimalusi. 

    Filmisektorile pakutakse rahvusvahelise tasemega koolitusvõimalusi PÖFFi raames. BFMis pakutakse mitmekülgseid mikrokraade, mis on ennekõike suunatud väljastpoolt sektorit tulevatele professionaalidele, aga ka valdkonnas tegutsejate oskuste ja teadmiste täiendamisele.

  • Eesmärk: Filmitegijate töö ebastabiilsus, väiksed tootmismahud ja projektipõhisus eeldavad paremaid sotsiaalseid garantiisid, mis arvestavad valdkonna eripärasid nagu filmitootmise tsüklilisus. Režissööridele ja stsenaristidele on loodud täiendavad stipendiumid või loometöötasud (nn režissööri ja stsenaristi palk), mis võimaldavad neil tegeleda oma oskuste arendamisega filmitootmise vahelisel ajal. 

    Elluviija(d): Eesti Kinoliit, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium

    Soovitud tulemus(ed): Sotsiaalministeerium ja Kultuuriministeerium on 2029. aastaks koostöös Kinoliidu ning teiste loomeliitudega välja töötanud ja rakendanud tõhusad lahendused loovisikute ravikindlustuse parandamiseks, mis arvestavad loometöö tsüklilisuse ja muude eripäradega. Selleks ajaks on uuendatud ka Loovisikute ja loomeliitude seadus.

    Režissööridele ja stsenaristidele on 2029. aastaks loodud täiendavad stipendiumid või loometöötasud (nn režissööri ja stsenaristi palk), mis võimaldavad neil tegeleda oma oskuste arendamisega filmitootmise vahelisel ajal.

  • Eesmärk: Autorite kollektiivset esindamist toetab tugev õiguslik raamistik, mis võimaldab tugeva huvikaitse, hea tahte kokkulepete ja kollektiivlepingute kaudu paremini seista autorite huvide eest.

    Elluviija(d): Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Eesti Filmitööstuse Klaster, Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing

    Soovitud tulemus(ed): 2029. aastaks on õigusaktidesse viidud sisse muudatused, millega laiendatakse audiovisuaalse teose avaliku esitamise mõistet, lisades sinna ka kinod. Koostöös esindusorganisatsioonidega on sõlmitud vajalikud kokkulepped autorite õiguste igakülgseks kaitseks. Autorite teadlikkus oma õigustest on kõrge.

  • Eesmärk: Filmivaldkonna esindusorganisatsioonid seisavad oma valdkonna huvide eest ning tänu sellele arvestatakse paremini valdkonna vajadustega. Kohalike filmitegijate omavaheline suhtlus on regulaarne, valdkonnas toimub sündmusi, mis toimivad kui suhtlusplatvormid professionaalide kokku toomisel. 

    Elluviija(d): Kultuuriministeerium, Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kinoliit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit

    Soovitud tulemus(ed): Riik kaasab regulaarselt ja sisuliselt valdkondade esindajaid nii poliitikakujundamisse kui ka toetusmeetmete uuendamisse. 2029. aastal viiakse läbi põhjalik sisendikorje, et uuendada 2030. aastal kehtivust lõpetavat riigi kultuuri arengukava.

Eesmärk 3: Eesti filmi armastav publik

  • Eesmärk: Audiovisuaalne kirjaoskus on ühe põhilise üldoskusena osa riiklikust õppekavast. Tagatud on juurdepääs Eesti filmi varamule, õpetajate ettevalmistus ja asjakohased õppevahendid koolides kasutamiseks.

    Elluviija(d): Eesti Filmi Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium

    Soovitud tulemus(ed): Audiovisuaalse kirjaoskuse tase ühiskonnas kasvab, üha rohkem koole kasutab Eesti filme ja filmipärandit integreeritult õppekavade elluviimisel. Filmiharidusega seonduvad õppematerjalid on koondatud edu.arkaader.ee keskkonda, mille kasutajaks on 2029. aastaks registreerunud vähemalt 1000 õpetajat ja 350 erinevat haridusasutust, kelle kaudu jõuab sisu enam kui 100 000 õpilaseni.

  • Eesmärk: Eesti filmipärand on digitaalselt laialdaselt kättesaadav parimas võimalikus kvaliteedis, sealhulgas Arkaaderi platvormi kaudu. See võimaldab laiemale publikule juurdepääsu kodumaistele filmidele ning toetab materjali kasutamist õppetöös.

    Elluviija(d): Eesti Filmi Instituut

    Soovitud tulemus(ed): 2029. aastaks on voogedastusplatvorm Arkaader tehniliselt ajaga kaasas käiv, kasutajamugavust pakkuv ja sisuliselt pidevalt täienev keskkond, mille kaudu suurem osa nii vanematest kui ka uuematest EFI osalusega teostatud filmidest vaatajatele kättesaadavad. 2025. aastal on platvormil ligikaudu 115 00 unikaalset külastajat, aastaks 2029 on platvormil vähemalt 230 000 unikaalset külastajat, vaatajaid on enam kui 100 riigist üle maailma.

  • Eesmärk: Eestis on regionaalse ulatusega toimiv väärtfilmikinode võrgustik ning Eesti publikul on võimalik osa saada mitmekülgsest valikust väärtfilmidest. Filmitegijatel on head võimalused oma teoste esitlemiseks suurel ekraanil.

    Elluviija(d): Eesti Filmi Instituut, kinod, levitajad

    Soovitud tulemus(ed): 2025. aastal on väärtfilmikinode toetuse maht 175 000 eurot, 2029. aastaks toetab riik väärtfilmikinode tegevust vähemalt 250 000 euroga. Arvestades Eesti kinoturu monopoolset seisundit, on oluline tagada kinolevi mitmekülgsus ja kvaliteet. Lisaks on oluline toetada kohalikke levitajaid, et väärtfilmid jõuaksid võimalikult laia publikuni.

  • Eesmärk: Kino Artis baasil on välja arendatud väärtfilmikeskus, et tagada Eesti publikule juurdepääs Euroopa ja maailmakino paremikule.

    Elluviija(d): Tallinnfilm, väärtfilmikinod

    Soovitud tulemus(ed): 2029. aastaks tegutseb Kino Artis baasil uuendatud kontseptsiooniga väärtfilmikeskus, mis tagab vaatajatele kvaliteetse ja mitmekülgse väärtfilmiprogrammi, filmitegijatele võimalused oma loomingu esitamiseks suurel ekraanil ning noortele võimaluse osa saada filmihariduse tegevustest.

  • Eesmärk: Kinomaja kui Eesti filmitegijate kohtumispaik tegutseb heades tingimustes ja on leidnud aktiivse rakenduse filmihariduskeskusena.

    Elluviija(d): Eesti Kinoliit

    Soovitud tulemus(ed): 2029. aastaks on Kinoliidu, EFI, KUMi ja Tallinna linna koostöös valminud Kinomaja põhjal uuendatud filmihariduskeskuse keskuse kontseptsioon ning kokku on lepitud hoone renoveerimise, keskuse sisustamise ja äriplaani elluviimise rahastusmudel.

  • Eesmärk: Eesti filmi kuvand on nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul tunnustatud, atraktiivne ja eristuv, tugevdades seeläbi Eesti filmide positsiooni maailmas.

    Elluviija(d): Eesti Filmi Instituut

    Soovitud tulemus(ed): 2026. aastaks on EFI eestvedamisel valminud Eesti filmi kommunikatsioonistrateegia, mis sõnastab Eesti filmi kuvandi põhiväärtused ja peamised sõnumid.

  • Eesmärk: Kinopassi kasutuselevõtuga suureneb regulaarsete kinokülastuste arv, tugevneb väärtfilmikinode võrgustik ning kasvab kinokultuurialane teadlikkus ühiskonnas.

    Elluviija(d): Eesti Kinoliit, levitajad

    Soovitud tulemus(ed): 2029. aastaks on Eestis välja töötatud ja kasutusele võetud kinopass, mis võimaldab regulaarse kuumakse alusel külastada süsteemiga liitunud kinosid. Kinopassi väljatöötamisel on eeskujuks võetud Hollandis käivitatud Cineville’i kinopass. Teise tegevusaasta lõpuks on eesmärk jõuda 5000 registreerunud kasutajani.

  • Eesmärk: Eesti filmikunsti füüsiline ja vaimne pärand on talletatud, uuritud ja vahendatud. Riik toetab filmiteaduse ja filmiajaloo uurimise arengut.

    Elluviija(d): Eesti Filmi Instituut, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Filmiarhiiv, Kinoliit, Eesti Filmiuurijate Selts, Ülikoolid

    Soovitud tulemus(ed): 2029. aastaks on filmiteadus lisatud rahvusteaduste nimistusse. ETISes on lisatud vastava kategooria klassifikaator. Kasvab doktorantuuri õppekohtade arv filmiteaduse valdkonnas.

    2029. aastaks on vähemalt 75% Tallinnfilmi mängu-, anima- ja dokumentaalfilmidest digitud ja avalikkusele kättesaadavad.

Eesmärk 4: Rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline valdkond

  • Eesmärk: Filmide tootmise kõrval investeerib riik filmide levikusse rahvusvahelistel platvormidel, festivalidel ja filmiturgudel. Rahvusvahelise publikuni jõudmiseks toetatakse filmide turundustegevusi, et Eesti filmid ja seriaalid jõuaksid senisest suuremas mahus rahvusvahelistele voogedastusplatvormidele.

    Elluviija(d): Eesti Filmi Instituut

    Soovitud tulemus(ed): 2029. aastaks toetab riik senisest oluliselt suuremas mahus filmide turundust ja rahvusvahelist levi, samuti nähakse ette piisavad vahendid festivalipotentsiaaliga filmide rahvusvaheliseks turunduseks.  

    Eesti on edukalt esindatud Euroopa olulisematel filmiturgudel, sh Berliin, Cannes, Veneetsia, Clermont-Ferrand, Annecy jt, luues seeläbi eeldused Eesti filmitegijate rahvusvaheliseks võrgustumiseks ning Eesti filmide leviks.

  • Eesmärk: Aktiivne osalemine rahvusvahelistes filmialastes organisatsioonides ja võrgustikes aitab tugevdada Eesti filmi positsiooni maailmas ning seista mh filmitegijate võimaluste parandamise eest Euroopa Liidus.

    Elluviija(d): Eesti Filmi Instituut, Kultuuriministeerium, erialaliidud

    Soovitud tulemus(ed): Eesti on hästi esindatud olulisemates rahvusvahelistes filmialast koostööd edendavates võrgustikes, töögruppides ja organisatsioonides. Seisame sellest eest, et järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil 2028-2034 kasvaks filmisektorile suunatud vahendid.

  • Eesmärk: Riik toetab vähemuskaastootmises valmivaid projekte mahus, mis võimaldab laiendada Eesti filmide ja filmitegijate haaret.

    Elluviija(d): Eesti Filmi Instituut

    Soovitud tulemus(ed): 2029. aastaks osaleb Eesti vähemalt 10-12 kaastootmisprojektis aastas. Vähemuskaastootmise aastaeelarve on 2025. aastal 600 000 eurot, 2029. aastaks on toetamise mahud kasvanud vähemalt 1 miljoni euroni.

  • Eesmärk: Film Estonia toetuskava rakendamine on Eestile majanduslikult tulutoov. Film Estonia toetuskava maht võimaldab meelitada Eestisse kõrgetasemelisi välismaiseid projekte, tõstes seeläbi Eesti atraktiivsust filmimise sihtriigina ning andes tööd kohalikele filmitegijatele.

    Elluviija(d): Eesti Filmi Instituut

    Soovitud tulemus(ed): 2029. aastaks on Film Estonia toetuskava maht kasvanud vähemalt 15 miljoni euroni aastas. Sisuliselt on eesmärgiks toetuskava lae kaotamine, kuna suurem arv välisproduktsioone jätaks Eestisse suuremas mahus maksutulu. Eestis filmitakse aastas koos telesarjadega 10-15 välismaist produktsiooni.

  • Eesmärk: Pimedate Ööde filmifestival on rahvusvahelise filmimaastiku lahutamatu osa, üks regiooni filmitööstuse ja kultuuriturismi lipulaevu, mis tõmbab ligi nii talente kui investeeringuid ning aitab kaasa kogu Eesti filmivaldkonna rahvusvahelistumisele. Samuti toetavad Eesti filmimaastikku teised kohalikud filmifestivalid, mis toovad vaatajateni filmimaailma paremiku.

    Elluviija(d): Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Filmi Instituut, Pimedate Ööde Filmifestival, Tallinna linn, kohalikud omavalitsused

    Soovitud tulemus(ed): 2029. aastaks on PÖFF säilitanud A-kategooria filmifestivali staatuse. Riik ja Tallinna linn toetavad festivali korraldamist mahus, mis aitab tagada festivali arengut, kvaliteeti ja rahvusvahelise positsiooni tugevdamist ning taastada regionaalsete alafestivalide traditsiooni. Lisaks PÖFFile toimuvad jätkuvalt ka teised filmimaastikku rikastavad festivalid (sh DocPoint, Pärnu Filmifestival, Matsalu Loodusfilmide Festival) ning lisandunud on uusi filmielu mitmekesistavaid sündmusi.