Filmivaldkonda mõjutavad trendid

Euroopa filmitööstus liigub pandeemiajärgse normaliseerumise suunas, kuid seisab veel mitmete väljakutsete ees. Kuigi kinokülastused ja tulu on viimaste aastatega kasvanud, pole need veel pandeemiaeelsele tasemele jõudnud. USA filmid on endiselt ülekaalus, samal ajal kui Euroopa filmide turuosa on vähenenud. Voogedastus ja sõltuvus avalikust rahastusest mõjutavad jätkuvalt tööstust, kuid kino kui meedium on endiselt oluline.

Ülevaade tugineb Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse raportile ning Eesti Filmi Instituudi andmetele ja arengukavale:

1. Globaalne sisu ületootmine, mille tulemusena on vaatajatel enneolematu ligipääs filmidele kinodes, televisioonis ja voogedastusplatvormidel, mis laiendab valikuvõimalusi, kuid muudab eristumise ja kvaliteetse sisu leidmise keeruliseks.

2. Audiovisuaalmeedia tarbimise mahud eri platvormidel on kasvanud. 2023. a kasvas kinokülastuste arv Euroopas aastases võrdluses ligi 20%, jäädes veel koroonaeelsele ajale alla. Kinokülastuse kasvust andsid suurima osa USA kassahitid. Euroopa filmid ei suutnud sellega sammu pidada ja nende turuosa on vähenenud. 2022. a andmetel moodustas see ligi 25% Euroopa kinokülastustest. 

3. Kuigi voogedastusplatvormid on mõjutanud filmide kättesaadavust, on kinodes linastunud filmidel jätkuvalt kõrgem vaatajanumber kui otse voogedastuses esilinastunud filmidel. Kinolevi annab filmidele kvaliteedimärgi, mis suurendab nende nähtavust ka muudes levikanalites.

4. Euroopa kinoturg on paradoksaalne: ühest küljest on kassahittide kontsentratsioon suurenenud, teisalt mängivad madala ja keskmise eelarvega filmid olulist rolli Euroopa kino kogutulemustes, moodustades ligi 20% kinokülastustest. Samuti on publiku huvi frantsiisifilmide vastu vaibumas, samas kui originaalsed filmid tõmbavad üha enam vaatajaid. 

5. Filmitööstus sõltub Euroopas suuresti avalikust rahastusest, mis moodustab ligi 50% kogu eelarvest. Riiklikud tootmistoetused aitavad kaasa nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste projektide tootmisele.

6. Euroopa filmitööstus seisab silmitsi mitmete struktuursete väljakutsetega. Voogedastusgigandid on sisenenud tootmisturule, mis võib ohustada madalama eelarvega filmide tootmisvõimalusi ja oskustööjõu kättesaadavust. Digitaalne ajastu on loonud info ülekülluse, mistõttu filmide nähtavus sõltub üha enam tõhusast turundusest. Tehisaru võib oluliselt muuta tootmisprotsesse ja vaatajate ligipääsu sisule.

7. Üha suurenev vajadus on valdkonnas tegutsejate professionaalsete oskuste ja teadmiste radikaalseks arendamiseks ning uuendamiseks, et püsida rahvusvahelises konkurentsis. 

8. 2024. a külastas Eesti kinosid 2,47 miljonit piletiga vaatajat. Seda on varasema aastaga võrreldes 12,4% vähem. Kinokassat kogunes 18,4 miljonit eurot, mis jääb eelmisele aastale alla 2,5 miljoniga. Kinodes linastus kokku 446 filmi (2023. a 424), millest uusi oli 285 (2023. a 282). Eesti filme oli kinolevis 64 (uusi 29 ja vanemaid 34), nende vaatajaid oli 323 741, mis moodustab 13,1% turuosast (2023. a 21,8%). Kinodes linastunud uutest Eesti filmidest oli 10 mängufilmid, 16 dokumentaalid, 1 animafilm ja 2 lühifilmide kassetti.

9. Majandus-, julgeoleku- ja energiakriisid mõjutavad kõiki turuosalisi. Ühelt poolt on löögi all riiklik filmirahastus, teisalt on ebakindlus Euroopa Liidu filmirahastuse tuleviku ja mahtude osas, konkurents piiratud vahenditele üha suureneb. Filmitootmise kulud kasvavad, samas tarbija ostujõud väheneb. Eestis lisanduvad sellele veel eelarvekärped ja maksutõusud, mis muudavad filmide tegemise ja neist osasaamise üha raskemaks. 

Euroopa Liidu rahastatud projekt CresCine on võtnud fookusesse Euroopa filmitööstuse konkurentsivõime ja kultuurilise mitmekesisuse suurendamise, keskendudes seitsme Euroopa väikese filmituru, sh Eesti turu uurimisele ning analüüsimisele. CresCine analüüsi tulemusena jagavad väiksemad riigid mitmeid ühiseid väljakutseid. Väikeriikide ökosüsteemid ei oma piisavalt tugevat koduturgu, et iseseisvalt oma filmitööstust üleval pidada. Enamik turge sõltub peamiselt kodumaisest publikust. Need riigid toetuvad suurel määral riiklikule rahastusele ja seisavad silmitsi raskustega erarahastuse kaasamisel. Samal ajal ei ole eksport enamiku uuritud väikeste turgude jaoks strateegiline prioriteet. Väiksemate turgude madalam tootmismaht toob kaasa ka piirangud filmide žanrilise mitmekesisuse ja regulaarsuse osas. USA filmide domineerimine kinolevis on endiselt märkimisväärne probleem.

Eesti filmiturgu analüüsides rõhutab analüüs, et siinse filmitööstuse suhteline kasv ja areng ei ole endaga kaasa toonud nähtavat ekspordiedu rahvusvahelistelt turgudelt teenitud tulude osas. Eesti film on küll saavutanud järkjärgulist edu festivalidel, kuid sellele vaatamata ei ole suudetud olulisel määral kaasata rahvusvahelisi investeeringuid. Eestile on omane kinolevi kontsentreeritus, mis vähendab produtsentide läbirääkimisjõudu ja võib vähendada kinolevist tulenevaid tulusid. Fookus rahvusvaheliste produktsioonide teenindamisel suurendab survet rahastuse tõstmiseks kodumaiste filmide jaoks, et vältida puhtalt teenusmajanduseks muutumist.